ÕPPEKAVA

TALI PÕHIKOOL-LASTEAED KOOLI ÕPPEKAVA

1. Üldsätted

Tali Põhikool-Lasteaia (edaspidi „Kooli“) õppekava kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 17 lg 2, Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava“ § 24 alusel.

Kooli õppekava on koostatud Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava ja Vabariigi Valitsuse 08.03.2001. a määruse nr 89 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 7 alusel.

Kooli õppekava on koolis õpingute (õppe- ja kasvatustegevuse) alusdokument.

Kooli õppekava terviktekst on kättesaadav veebilehel ja õpetajate toas.

Kooli õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainevaldkondade kavad. Ainevaldkonna kavas kirjeldatakse üldised alused ainevaldkonna rakendamiseks ja ainevaldkonna kohustuslike õppeainete ainekavad.

Tali Põhikool-Lasteaia kooliastmed on – I kooliaste-1.-3. klass, II kooliaste- 4.-6. klass.

2. Kooli väärtused ja eripära

Visioon

Säilitada kodulähedane loovust ja arengut soodustav õpi- ja arengukeskkond, kus pannakse alus õpioskustele, positiivsele ellusuhtumisele, ühiskonnas kehtivatele käitumis- ja kõlblusnormidele ning elukestvale õppele.

Missioon

Võimaldada õpilastele mitmekülgset võimetele vastavat haridust õppimist motiveerivas õpikeskkonnas, mis tagab head eeldused edasiõppimiseks põhikooli III kooliastmes.

Põhiväärtused

  • Kooli põhiväärtuseks on tema õpilased ja õpetajad, kelle koostöö põhineb soovil õppida ja õpetada, loovusel ja positiivsel eluhoiakul.
  • Hinnatakse asjatundlikkust ja soovi panustada kooli jätkusuutlikku arengusse.
  • Ollakse mõistvad, sõpalikud ja nõudlikud.
  • Stimuleeritakse meeskonnatööd ja sellest tekkivat positiivset sünergiat
    kooliperes.

Eripära

  • väikesed klassikomplektid ja lasteaiarühm võimaldavad õpetajal läheneda igale lapsel individuaalselt;
  • üritustel on alati kaasatud kõik lapsed, sõltumata nende võimekusest;
  • iga laps on väärtustatud;
  • koolis tegutseb Kilingi-Nõmme Muusikakooli filiaal.

Traditsioonid, hea mikrokliima, huviringid ja turvaline õpikeskkond toetavad riiklike õppekavade eesmärkide täitmist. Oluliseks peetakse koostööd lastevanematega ja valla teiste haridusasutustega. Hubane koolihoone , seda ümpitsev park ja loodus loovad hea ning rahuliku õpi- ja kasvukeskkonna. Seda asjaolu on kooli eripära kujundamisel püütud ära kasutada: õppekäigud looduses, õues-õpe, koostöö RMK ning Nigula LK-alaga. Kooli traditsioonid ja huvitegevuse põhisuunad on välja kujunenud aastatega.

3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted

3.1. Põhihariduse alusväärtused

Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

3.2. Kooli sihiseade

Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides perekonnas, tööl ja avalikus elus.

Koolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Kool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Algkoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Tagab head eeldused edasiõppimiseks põhikooli 7. klassis.

Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

Ürituste kavandamisel lähtutakse üldpädevustest ja väärtuskasvatusest.

3.3. Pädevused

Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

Kooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

  1. kultuuri- ja väärtuspädevus:
    • arvestab üldkehtivaid moraalinorme;
    • arvestab teiste inimestega;
    • tunnetab kuuluvust kollektiivi;
    • tajub ja väärtustab seotust loodusega;
    • oskab hinnata oma ja teiste maade kultuuri;
    • oskab väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
  2. sotsiaalne ja kodanikupädevus:
    • on vastutustundlik ja täidab lubadusi;
    • suudab ja oskab teha koostööd;
    • on tolerantne.
  3. enesemääratluspädevus:
    • mõistab ja tunnistab oma nõrkusi ja tugevusi;
    • saab aru tervete eluviiside tähtsusest;
    • oskab täiskasvanule märku anda oma terviseprobleemidest;
    • oskab pakkuda lahendusi suhtlemisel tekkida võivatele probleemidele;
    • julgeb küsida abi.
  4. õpipädevus:
    • oskab organiseerida õpitegevust ja otsida vajalikku informatsiooni;
    • oskab organiseerida õpikeskkonda ja otsida õppimiseks vajalikku teavet;
    • oskab teha lihtsat eneseanalüüsi;
    • oskab kasutada saadud-õpitud teadmisi ja neid rakendada;
  5. suhtluspädevus:
    • tuleb toime erinevate olukordadega ja suudab suhelda erinevate inimestega;
    • oskab oma arvamust avaldada ja seda põhjendada;
    • loeb eakohast kirjandust;
    • suudab kirjutada eakohaseid tarbe-ja loovtekste;
    • hindab õigekeelsust.
  6. matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus:
    • oskab kasutada õpitut vajalikes elu- ja tegevusvaldkondades;
    • tunneb eakohast terminoloogiat;
    • mõistab tehnoloogia piiranguid ja võimalusi;
    • kasutab tehnoloogiat eesmärgipäraselt.
  7. ettevõtlikkuspädevus:
    • suudab ideid luua ja neid ellu viia, kasutades oma teadmisi ja oskusi;
    • suudab seada eesmärke ja neid teostada;
    • osaleb ühistegevustes ja abistab korraldajaid võimetekohaselt;
    • suudab kohaneda muutustega.
  8. digipädevus:
    • suudab kasutada infotehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil;
    • oskab kasutada IKT vahendeid info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel;
    • teab digikeskkonna ohtusid ning oskab kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
    • järgib digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna.

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus.

Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.

Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

3.3.1. I kooliastmes taotletavad pädevused

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

  1. peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  2. tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  3. teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  4. oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  5. suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  6. mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid ära õpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  7. arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
  8. käitub loodust hoidvalt;
  9. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  10. oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  11. austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  12. oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
  13. hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
  14. oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult
    liigelda;
  15. teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda
    tegema.

3.2.2. II kooliastmes taotletavad pädevused

Teises kooliastmes lõpus õpilane:

  1. hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõpana,
    kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning
    vastutab oma tegude eest;
  2. oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  3. väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  4. oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke
    tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust
    korrigeerida;
  5. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  6. oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  7. on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  8. väärtustab säästvat eluviisi, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
  9. oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  10. oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
  11. tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  12. väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  13. väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  14. on leidnud endale sobiva harrastuse.

4. Õppimise käsitus ja õppekeskkond

4.1. Õppimise käsitlus

Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.

Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks.

Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus.

Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused.

Õpet kavandades ja ellu viies:

  1. arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
  2. arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  3. võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
  4. kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
  5. luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
  6. kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
  7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
  8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

4.1.1. I kooliastme õppe ja kasvatuse rõhuasetused

Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:

  1. kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
  2. positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
  3. õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
  4. eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
  5. põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
  6. õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

4.1.2 II kooliastme õppe ja kasvatuse rõhuasetused

Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

Teises kooliastmes keskendutakse:

  1. õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning
    võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest
    vastutada;
  2. huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
  3. õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
  4. õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

4.2 Õppekeskkond

Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümpitseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

  1.  osaleb kogu koolipere;
  2.  luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel
    põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli
    töötajate ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  3.  koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult,
    austades nende eneseväärikust ning isikupära;
  4.  jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  5.  märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu;
  6.  välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  7.  ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  8.  luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning
    tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  9.  luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi-
    ja eluraskuste puhul;
  10.  luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõpalikkusel ja
    heatahtlikkusel;
  11.  korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna
    mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning
    heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  12.  korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise
    võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:

  1.  kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast
    otstarbekas;
  2.  õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat
    ning õpilastel on võimalus kasutada aleviku raamatukogu;
  3. kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab
    tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  4.  ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  5.  kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara,
    sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
    õppematerjale ja -vahendeid;
  6.  on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused
    nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

5. Õppekorraldus

5.1. Ainevaldkonnad

Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.

Õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:

  1.  keel ja kirjandus
  2.  võõrkeeled
  3. matemaatika
  4.  loodusained
  5.  sotsiaalained
  6.  kunstiained
  7.  tehnoloogia
  8.  kehaline kasvatus

5.2. Ainekavad

Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel või osaoskuseti. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numpiliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.

Õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:

  1.  keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (lisa 1);
  2.  võõrkeel: A-võõrkeel B- võõrkeel (lisa 2);
  3.  matemaatika: matemaatika (lisa 3);
  4.  loodusained: loodusõpetus (lisa 4);
  5.  sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
  6.  kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
  7. tehnoloogia: tööõpetus; käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
  8.  kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).

Kooli õppekavas on esitatud valikõppeaine ainekavad:

  1. informaatika ainekava (lisa 9).

A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt;
B-võõrkeelena õpitakse vene keelt.

Kõigi õppeainete õppekeeleks on eesti keel, võõrkeelt õpitakse valdavas osas samas võõrkeeles.

5.3.Tunnijaotusplaan

Kooli õppe ja kasvatuse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õuesõppe, ekskursiooni või õppekäiguna. Õpe on korraldatud traditsioonilisel viisil: kõiki kohustuslikke õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.

Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on:

  1.  klassis – 20 õppetundi;
  2.  klassis – 23 õppetundi;
  3.  klassis – 25 õppetundi;
  4.  klassis – 25 õppetundi;
  5.  klassis – 28 õppetundi;
  6.  klassis – 30 õppetundi.

I kooliastme ( 1.-3. klass) tunnijaotusplaan

Õppeaine Kohustuslikud tunnid Lisatunnid 1. klass 2. klass 3. klass Koolis kokku
Eesti keel 19 6 7 6 19
Inglise keel 3 1 4 4
Matemaatika 10 5 5 5 5 15
Loodusõpetus 3 1 1 2 1 4
Inimeseõpetus 2 1 1 2
Muusika 6 2 2 2 6
Kusti- ja tööõpetus 9 3 3 3 9
Kehaline kasvatus 8 1 3 3 3 9
Lubatud maksimum 20 23 25
Koolis kokku 60 8 20 23 25 68

II Kooliastme (4. – 6. klass) tunnijaotusplaan

Õppeaine Kohustuslikud tunnid Lisatunnid 4. klass 5. klass 6. klass Koolis kokku
Eesti keel 11 2 6 4 3 13
Kirjandus 4 2 2 4
A-võõrkeel 9 3 4 4 4 12
B-võõrkeel 3 3 3
Matemaatika 13 2 5 5 5 15
Loodusõpetus 7 2 2 3 7
Inimeseõpetus 2 1 1 2
Ajalugu 3 1 2 2 4
Ühiskonnaõpetus 1 1 1
Muusika 4 2 1 1 4
Kust 3 1 2 1 1 4
Tööõpetus, käsitöö ja kodundus ja tehnoloogiaõpetus 5 1 2 2 5
Kehaline kasvatus 8 3 3 2 8
Informaatika 1 1 1
Lubatud maksimaalne 10 25 28 30
Koolis kokku 73 10 25 28 30 83

Vaba tunniressurssi kasutatakse I kooliastmes 8 tundi ja II kooliastmes 10 tundi (vt.tunnijaotusplaani).

Kool võimaldab õpilastele õppe informaatika valikaines. Aine õpetamise maht määratakse kindlaks igaks õppeaastaks kinnitatavas tunnijaotusplaanis arvestades õpilaste ja nende vanemate soove.

6. Lõimingu ja läbivate teemade käsitlemise põhimõtted

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab kool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil.

6.1. Läbivad teemad

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

  1.  õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
  2.  aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
  3.  valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
  4.  läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
  5.  korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

6.1.1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Kool toetab õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

I kooliastmes aidatakse mänguliste tegevuste abil õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümpuse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

II kooliastmes keskendutakse õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

Õpilast suunatakse:

  1.  teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;
  2.  arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;
  3.  arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;
  4.  kujundama valmisolekut elukestvalt õppida;
  5. tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega ning kodukoha ettevõtlusega.

6.1.2. Keskkond ja jätkusuutlik areng

Kool toetab õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustab jätkusuutlikkust.

I kooliastmes tuginetakse õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümpuse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

II kooliastmes keskendutakse peamiselt koduümpuse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse keskkonnaalast otsustamisoskust, säästvat suhtumist ümpitsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist.

Õpilast suunatakse:

  1. aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümpitseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
  2. aru saama inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;
  3. väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
  4. arutlema keskkonnaprobleemide üle kodukoha, Eesti kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;
  5. kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.

6.1.3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Kool toetab õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

I kooliastmes antakse õpilastele koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selleks on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Õpilastele tutvustatakse kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone jne., kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.

II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma probleemidele jõukohaseid ja loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

Õpilast suunatakse:

  1. väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
  2. olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;
  3. tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi.

6.1.4. Kultuuriline identiteet

Kool toetab õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

I kooliastmes pakutakse õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset
suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

II kooliastmes kujundatakse positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamuste tekkimist.Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks erinevate ürituste kaudu.

Õpilast suunatakse:

  1. mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
  2. mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
  3. olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
  4.  tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
  5. tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
  6. omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

6.1.5. Teabekeskkond

Kool toetab õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümpitsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest.

II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis
liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

Õpilast suunatakse:

  1. mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;
  2. valima sobivat suhtlus- ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
  3. leidma sobivat teavet;
  4. kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;
  5. arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

6.1.6. Tehnoloogia ja innovatsioon

Kool toetab õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid.

II kooliastmes põhineb õpetus eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses.

Õpilast suunatakse:

  1. kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
  2. arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides;
  3.  mõistma IKT kaasnevaid ohte.

6.1.7. Tervis ja ohutus

Kool toetab õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel.

Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

Vabariigi Valitsuse 08.03.2001. a määrusega nr 89 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 5 lg 3-5 on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:

  • I kooliastmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümpuse liikluskeskkonnast;
  • II kooliastmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

Õppekäikudel jälgitakse liikluseeskirju, tutvustatakse süsteemselt käitumist üksi, grupina liikudes või bussis sõites. Liiklusteemasid käsitletakse inimeseõpetuse tundides ja läbiva teemana kõikides ainetundides. Klassijuhataja planeerib oma töökavasse vähemalt 4 tundi (I koolistmes) ja vähemalt 2 tundi (II kooliastmes) , kus ta käsitleb liiklus-teemasid. Peateemaks on liiklemine
jalakäijana, ohud kooliteel, kaitsevahendid ja käitumine ohu korral, hädaabi number 112. Koolis on võimalik omandada liiklusteadmisi ja sooritada jalgratturi eksam.

I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Tähtis on , et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt.

II kooliastmes pööratakse tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).

Õpilast suunatakse:

  1. tervise valdkonnas:
    1. terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
    2. kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
    3. teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
    4. leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid.
    5. teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.
  1.  ohutuse valdkonnas:
    1. tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
    2. vältima ohuolukordadesse sattumist;
    3. kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
    4. omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
    5. kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
    6. tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

6.1.8. Väärtused ja kõlblus

Kool toetab õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust.

II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal.

Õpilast suunatakse:

  1.  tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
  2. analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;
  3. arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
  4. juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;
  5. osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;
  6. reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

7. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused

Projektid

Iga õppeaasta alguses kavandatakse ülekoolilised ja koolidevahelised projektid (üritused) kooli üldtööplaanis. Projekt on ühekordse, tähtajalise, piiratud ressurssidega ja kindlaks määratud tulemuse saavutamiseks tehtav töö.

Kõikidel projektidel on kindlaks määratud projektijuht, kelle ülesanne on koostöös projektirühmaga määratleda projekti (ürituse) eesmärgid lähtuvalt üldpädevustest. Projektil peab olema selge eesmärk ja kindlad ajapiirid.

Traditsioonilised ülekoolilised projektid on tervise- ja spordipäevad, ainepäevad, rahvakalendri ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktused , peod jne.

Traditsioonilised koolidevahelised projektid on maakondlikud ja vabariiklikud lauluvõistlused, tantsu- ja laulupidu, spordivõistlused, aineolümpiaadid, konkursid.

Klassiruumist väljas õppetöö

Väljaspool klassiruumi tundide korraldamine on õppetöö loomulik osa, mida soosib kooli ümpuse looduskeskkond, infrastruktuur ja turvalisus ning osalus projektides. Aineõpetaja planeerib oma töös õpilaste õppetegevuse ja teostab vastavalt ilmastikuoludele.

Õppekäigud ja ekskursioonid

Õppekäikudeks ja –ekskursioonideks planeerib õpetaja töökavas vajaliku aja ja teatab sellest direktorile. Koolimajast väljas toimuva õppetöö kord on kirjeldatud eraldi, arvestades sealjuures kehtivat seadusandlust.

Huvialaringid

Koolis töötavad huvialaringid toetavad õppekava elluviimist , aitavad hoida traditsioone ja arendada edasi kooli omanäolisust ning muudavad sisukamaks õpilaste vaba aja.

8. Hindamise põhimõtted ja korraldus

Koolis järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning juhindutakse „Põhikooli riiklikust õppekavast“ § 19 – § 22.

8.1. Hindamise eesmärk on:

  •  toetada õpilase arengut;
  •  anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
  • innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  • suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
  •  suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  • anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

8.2. Teadmiste ja oskuste hindamise alused

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tööle võib teha märke „Hinnatud individuaalse õppekava alusel”.

8.3. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse kohta iga õppeveerandi ning õppeaasta lõpus.

Õpilane saab oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt. Lapsevanemal või eestkostjal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt. Hinded tehakse lapsevanemale teatavaks kokkuleppel kooliga kas e-kirjaga või paberkandjal. Vähemalt kord kuus saadetakse kõigile lastevanematele hinnetelehed.

Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse õpilastele klassijuhataja poolt iga õppeaasta alguses ning lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. Õpilane saab klassi- või aineõpetajalt veerandi esimesel tunnil teada ainenõuded: mida ja millal antud õppeaines hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

8.4 Õpitulemuste hindamine

1. klassis kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut.
2.-6. klassis hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

Hindamine viie palli süsteemis:

  1.  hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
  2.  hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
  3.  hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
  4.  hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
  5.  hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

8.5 Käitumise ja hoolsuse hindamine

  1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse ja muudesse ülesannetesse koolis: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus ülesannete täitmisel.
  2. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
  3. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
  4. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
  5. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
  6. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
  7. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, viib alustatud töö lõpuni; täidab väga hästi klassi- ja kooliväliseid ülesandeid.
  8. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt; täidab hästi klassi- ja kooliväliseid ülesandeid.
  9. Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt; täidab klassi- ja kooliväliseid ülesandeid pärast pidevat meeldetuletamist.
  10. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded; jätab täitmata klassi- ja koolivälised ülesanded.
  11. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

8.6.Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtus- hinnangute kujunemist. Kool
reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

8.7 Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

Õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks, kui tema õpitulemus on hinnatud hindega “2” või “1” või hinne on jäetud välja panemata. Õpilasel on järelevastamiseks ja/või järeltöö sooritamiseks aega 10 tööpäeva, alates hinde teadasaamisest. Erandjuhtude korral sõlmib õpilane aineõpetajaga teistsuguse kokkuleppe. Järeltöö hindamisel võib õpetaja hindamisskaalat muuta 5–10% ulatuses.

8.8. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

  1.  Kokkuvõttev hindamine on õppeveerandi või poolaasta hinnete koondamine aastahinneteks.
  2. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.
  3. Õpilasele, kelle on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabirühm, aineõpetaja konsultatsioon jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
  4. Veerandihinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
  5. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
  6. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
  7. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
  8. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
  9. Punktis 5. sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

8.9. Hinde vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

  1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
  2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
  3. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub „Haldusmenetluse seaduses“ § 71 – § 87 sätestatud kohaselt.

9. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

  1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
  2. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
  3. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
  4. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitletavates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta alguses.

10. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse
põhimõtted

Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldaks logopeedilist- ja õpiabi vajavaid, individuaalse õppekava järgi õppivaid ja andekaid õpilasi. Haridusliku erivajaduse põhjuseks võib olla lapse andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine, kooli õppekeele ebapiisav valdamine. Lähtuvalt põhjusest tehakse muudatusi või
kohandusi õppe sisus, -protsessis, -kestuses, ja -koormuses. Muudatused toimuvad õppekeskkonnas, õppevahendite ja –ruumide kasutamises. Valitakse sobiv suhtluskeel, kaasatakse tugipersonal ja spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid. Taotletavates õpitulemustes järgitakse spetsialistide soovitusi, õpetaja korrigeerib HEV õpilase õpisisu ja –eesmärke tunnikava koostades.

  1. Kooli eesmärk on kõigi õpilaste võimetekohane arendamine, et õpilased tuleksid toime ja suudaksid omandada ettenähtud õpitulemused ja pädevused.
  2. Kooli ülesanne on:
    1. toetada õpilasi kooliga kohanemisel
    2. varakult avastada õpilaste probleemid
    3. teha koostööd lapsevanemaga ja kolleegidega
  3. Õpiabi ja nõustamine on vajalik:
    1. õpiraskustega õpilastele
    2. tervisehäiretega õpilastele
    3. andekatele õpilastele
    4. koolist puuduvatele õpilastele
    5. käitumishäiretega õpilastele

10.1. Hariduslike erivajaduste märkamine ja väljaselgitamine

Tegevused toimuvad kolmel tasandil.

I tasandi tegevused ( hõlmavad kõiki lapsi):

  1. Klassi- või aineõpetaja märkab õpilast, kellel on tekkinud õpi- või toimetulekuraskused. Avatakse Õpilase Individuaalsuse Kaart (ÕIK).
  2. Klassijuhataja ja aineõpetaja selgitavad välja probleemide põhjused, teostavad analüüsi, seavad vajadusel sisse arengukaardi. Samuti on võimalik tuge pakkuda õpilasele, kelle kodused sotsiaalsed olud ei võimalda täisväärtuslikult koolielust osa saada.
  3. Õpitulemusvestluse läbiviimine, kus osalevad õpilane, aineõpetaja, klassijuhataja ja vanem. Toimub võimaluste pakkumine õpilase toetamiseks.

Kooli direktor määrab haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi HEV koordineerija). Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, lapsevanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

Esmane järelaitamine, individuaalne töö õpilasega

Aineõpetaja konsultatsioonitundides osalemine. Aineõpetaja kohustab õpilast käima õpetaja poolt kindlaks määratud konsultatsiooni-tundides, mis on teatavaks tehtud kooli stendil ja kodulehel.
Aineõpetaja võib konsultatsiooniaegu õpilastega kokku leppida ka vastavalt vajadusele ja ametliku konsultatsiooniaja väliselt.

Koostöö lapsevanematega

Koostöö lapsevanematega, vanemate pedagoogiline juhendamine. Koos selgitatakse välja eesmärgid ja tegevused õpilase õppetulemuste parandamiseks.

II tasandi tegevused arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega kooli
tasandil

  • Hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse:
  • pedagoogilist-psühholoogilist hindamist;
  • erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust;
  • last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe kogumist;
  • lapse meditsiinilisi uuringuid. Uuringute põhjal teevad õpetajad ja kooli teised spetsialistid kokkuvõtte õpilase tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ja annavad soovitused
    edaspidiseks pedagoogiliseks tööks ja tugiteenuste rakendamiseks.
  • ümarlaua ( e. õppimist ja arengut toetav töörühm) kaasamine erivajadusega õpilasele sobiva õpiabi leidmiseks. Õpilaste õppimist ja arengut toetavas töörühmas osalevad: HEV koordineerija, klassijuhataja, aineõpetaja, direktor, valla sotsiaaltöötaja, Rajaleidja nõustaja Töörühma ülesanded on: õpilasele sobiva tugisüsteemi määramine, HEV õpilasega toimunud töö analüüs ja tulemustest kokkuvõtete tegemine, rühma liikmete vaheline infovahetus.

Töörühma töökorraldus:

  • töörühm kutsub kokku direktor HEV koordineerija ettepanekul vastavalt vajadusele;
  • otsused fikseeritakse töökoosoleku protokollis, kuhu märgitakse õpiraskuse kirjeldus, rakendatavad tugisüsteemid ja nendega seotud isikud.

 Pikapäevarühma kasvataja kaasamine

Aineõpetaja pöördub pikapäevarühma kasvataja poole selleks, et pikapäevarühmas võimaldataks õpiraskusega õpilasele koduste õpiülesannete täitmist pikapäevarühma kasvataja järelevalve all. Pikapäevarühma kasvataja annab vajadusel infot aineõpetajale, kui õpilasel on pikapäevarühmas tekkinud iseseisvate õppeülesannete täitmisega raskusi.

Õpiabirühma suunamine

Õpiabirühma võetakse õpilane individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel HEV koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel. Rühma määratud õpilase töökorralduse aluseks on haridusministri määrus.

Kohustuslikud konsultatsioonitunnid lapsevanemale teatamisega

Kui õpilasele on määratud mingis õppeaines kohustuslik konsultatsioon, siis saadetakse lapsevanemale selle kohta kiri allkirjastamiseks. Kirjas sisaldub konsultatsiooni toimumise aeg ja koht. Kui õpilane eirab kohustusliku konsultatsiooni nõuet, teavitab aineõpetaja koheselt klassijuhatajat, kellel on kohustus välja selgitada mittetulemise põhjus ja teavitada mitteilmumisest ka lapsevanemat. Aineõpetaja peab kohustusliku konsultatsiooni tegevuse kohta arvestust ja otsustab selle kestvuse vastavalt toimunud tööle. Veerandi lõpus esitab aineõpetaja toimunud töö kohta kirjaliku analüüsi, milles annab teada tugisüsteemi toimimisest ja tulemusest ning lisab ettepanekud järgnevaks õppeperioodiks õpiabi vajalikkuse kohta. Suunamine toimub õppenõukogu otsusega.

Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine

Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppeintensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

Kui HEV õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib IÕK rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

IÕK koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

Pärnu Rajaleidja keskuse poole pöördumine, lastepsühhiaatri või -psühholoogi

konsultatsioonile suunamine

Aineõpetaja võib teha klassijuhatajale ettepaneku, et soovitada saata õpilane abi saamiseks vastava spetsialiste vastuvõtule. Klassijuhataja vahendab informatsiooni konsultatsiooni vajalikkusest koolijuhile ja lapsevanemale ning koos leitakse lahendus.

Logopeediline abi

Logopeed selgitab välja, ennetab ning korrigeerib suulise ja kirjaliku kõne puuded. Kõneravi tundidest võtavad osa logopeedilist abi vajavad lapsed, eelkõige lugemis-ja kirjutamisraskustega õpilased. Vajalik on lapsevanema nõusolek.

Andekate laste toetamine tunnis:

  • keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavate ülesannete andmine;
  • kaasahaaramisvõimalused ainetundides;
  • „abiõpetajana“ kasutamine (suunatakse mahajääjat aitama);
  • vajadusel individuaalne õppekava;
  • õpetaja edastab infot õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest.

Andekate laste tunniväline toetamine:

  •  tunniväline tegevus (aineringid, projektides osalemine, klubiline tegevus, individuaalsed konsultatsioonid, loengud jms);
  • ettevalmistav töö aineolümpiaadideks, konkurssideks jms;
  • soovituste andmine kooliväliste võimaluste kasutamiseks;
  • osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel;
  • koostöö perekonnaga, aineõpetajatega, spetsialistidega;
  • loovtööd kunstide alal.

Õpiabi osutamise võimalused käitumisraskustega õpilastele:

  • vestlused õpilasega (individuaalselt või kaasatud isikutega, vajadusel klassijuhataja, aineõpetaja, lapsevanem);
  • vanema informeerimine olukorrast; õpilase käitumise arutelu ümarlauas;
  • õpilase mitterahuldava käitumise arutelu õppenõukogus, mille tulemusena õppenõukogu otsusega rakendatakse õpilasele kui käitumisraskusega õpilasele vastavaid meetmeid;
  • kasvatusraskustega õpilaste klassi suunamine (vajalik õppenõukogu otsus, vanema nõusolek, alaealiste komisjoni otsus).

Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik hariduslike erivajadustega õpilastega tegelenud õpetajad ja spetsialistid õppeaasta lõpus ÕIK kaardile õpilase ainealase toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused. Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised tegevused: tugiteenuste lõpetamine, tugiteenuste jätkamine samal või tõhustatud viisil, täiendavate uuringute teostamine, tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine, ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks.

III tasandi tegevused väljaspool haridusasutust

Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, viiakse läbi täiendav uuring, mis toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide otsusel. Uuringu tulemused on aluseks nõustamiskomisjoni suunamisel.

Nõustamiskomisjoni soovitusel jätkub eriõpetuse ja tugiteenuste rakendamine kas tava-või eriklassi või vastava spetsiaalsusega erikooli tingimustes.

11. Karjääriõppe korraldus

Koolis tagatakse karjääriteenuste andmine läbi läbiva teema ELUKESTEV ÕPE JA KARJÄÄRI PLANEERIMINE. Aineõppesse tuuakse sobivaid teemakäsitlusi, näiteid ja projekte. Tegevused kajastatakse ainekavades ja kooli üldtööplaanis.

Oodatavad oskused ja pädevused 6. klassi lõpul:

  • õpilane iseloomustab iseennast;
  • kirjeldab oma unistusi;
  • nimetab kodukohas esinevaid enamtuntud ameteid, kirjeldab nende vajalikkust;
  • oskab kirjeldada oma vanemate tööd;
  • mõistab oma tegevuse ja tulemuse vahelisi seoseid;
  • kasutab raha lihtsamates tehingutes;
  • tunneb huvi ümpitseva maailma vastu, tahab õppida;
  • on kohusetundlik, tunnetab lubaduste pidamise olulisust.

Tunnivälise tegevusena viiakse koolis läbi elukutseid tutvustav päev. Õpetajad teevad tihedat koostööd omavahel ja lastevanematega kaasaegse töömaailma tutvustamiseks. Õppekäikudel tutvutakse lastevanemate töökohtadega.

Veerandi lõpus toimuvad töötoad, mis võimaldavad õpilasel mitme päeva jooksul õppeaastas end meelepärasel alal arendada. Juhendajateks on kutsutud oma ala entusiastid, õpetajad jne.
Toimub koostöö Pärnumaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistiga.

12. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

Klassiõpetajad ja aineõpetajad kujundavad kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava sisaldab vähemalt õppeveerandi jooksul läbitavaid peamisi teemasid, vajalikke õppevahendeid ja õppekirjandust, õppemeetodeid, hindamise korraldust ja planeeritavaid üritusi, millest õpetajad teavitavad õpilasi õppeveerandi algul.

13. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja põhjendustega. Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.

Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli põhimääruse muutmise kooli direktor.

Kui esitatud taotlus on asjakohane, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes otsustab õppekava uuendamise või täiendamise vajaduse ning positiivse otsuse korral valmistab ette kooli õppekava muudatused.

Kooli õppekava muudatused tuleb töörühmal ette valmistada kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõuna. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva õigusega.

Kooli direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise projekti enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Arvamuse küsimisel lähtub kooli direktor „Haldusmenetluse seaduses“ §-st 16.

Kooli direktor vaatab hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamused läbi. Kui hoolekogu, õpilasesindus või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.

Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numpile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

LISA 1 Ainevaldkond KEEL ja KIRJANDUS
LISA 2 Ainevaldkond VÕÕRKEEL
LISA 3 Ainevalkond MATEMAATIKA
LISA 4 Ainevaldkond LOODUSÕPETUS
LISA 5 Ainevaldkond SOTSIAALAINED
LISA 6 Ainevaldkond KUNSTIAINED
LISA 7 Ainevaldkond TEHNOLOOGIA
LISA 8 Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS
LISA 9 Valikaine INFORMAATIKA